Olen oma elus saatnud erinevaid hinnapakkumisi väga erinevatele pidudele. Vahepeal isegi samale kliendile mitu korda.

Mõnikord saab isegi sama klient pooleaastase vahega kaks täiesti erineva hinnaga pakkumist ja on üllatunud, kui näiteks teine või viimane pakkumine kõvasti kallim (vahel ka odavam) eelmisest.

Miks see nii on ja kuidas siis ikkagi kujuneb hind meelelahutajal, kes enda tegevused teadlikult läbi mõtleb ja kliendile pakub täpselt seda mida klient soovib?

DJ pakub erinevaid teenuseid ja müüb ka oma aega

Paljude jaoks, kes DJ-d palkavad või üritust korraldavad ei pruugi olla iseenesest mõistetav, et ta tegelikult ostab lisaks kellegi oskustele, ekspertiisile ja tehnikale ka tema aega.

Enamikel bändidel ja DJ-del on täna “oma hinnalipik”, mis tähendab, et tegelikult on paljudel täna mingi kindel hind oma põhiteenuse eest. Näiteks võib DJ-l olla tema põhiteenuse (ehk 3-5h disko) põhihinnaks 400 EUR.

Klient aga üllatub, kui ta tellib selle DJ näiteks Tallinnast Rakverre ja DJ teeb talle pakkumise 2-3 korda suurema numbriga. Miks see nii on?

Nii nagu iga teisegi teenuse puhul, on ka DJ teenusel omad lisakulud ja vajadused, mis on ürituste lõikes erinevad. Peamiselt on nendeks transport, tehnika ja aeg.

Kui küsid DJ-lt lisaaega, ole valmis ka selle eest maksma

Paljud üritused on tänapäeval sellised, kus DJ peab olema peol kohal näiteks kell 17.00 aga päriselt hakkab ta oma põhitööd ehk diskot tegema alles 21.00. DJ on sõitnud kodust 85km kaugusele ja tal on tervelt 4 tundi aega, mis on sisuliselt millegi all kinni. Mina olen seisukohal, et selline aeg peab olema tasustatud ja olen sellele peoeelsele ootamiseajale oma hinnalipiku külge pannud.

Seda lihtsalt sellepärast, et mõlemal pool poleks arusaamatusi ega probleeme. Kui mind juba kuskile üritusele on teatud varajaseks ajaks kohale kutsutud, siis tegelikult ma seal väga oma isiklike asjadega tegeleda enam ei saa. Ikka on vaja kas valvata taustamuusikat, olla kuskil abis jne.

“Hobi DJ” vs “päris DJ”

Olen paljudes sotsiaalmeedia gruppides näinud postitust, kus otsitakse “hobi DJ-d” või kedagi, kes “pole päris proff aga teeb töö ära tasuta”.

Selliste üleskutsete peale olen tihti naerma puhkenud ja nendest kauge kaarega mööda läinud. Nimelt on tegemist täiesti tavalise skeemiga, kus otsitakse tasuta tööjõudu. Kui ikkagi peole on DJ kutsutud ja ta on kohustatud seal inimeste soovilugusid mängima ja inimesi tantsutama, siis tegelikult teeb ta tööd nagu iga teinegi tööd tegev inimene. Seega jällegi – miks peaks ta seda tegema tasuta? Siinkohal peaks tasu saama ka inimene, kes ei pruugi olla DJ aga on ikkagi “tanki pandud”.

Võin enda kogemusest öelda, et omamata teadmisi ja oskusi tantsupõrandat juhtida ja mängida tundide kaupa soovilugusid, kuulata kellelegi vaidlemist jne on mentaalselt raske ja väsitav. Mitte kogenud või mitte “päris DJ-le” on mingi peo ära tegemine palju kordi keerulisem ja raskem kui juba kogenud tegijal.

Hinna lõplik kujunemine

Hind võib olla erinev ka vastavalt hooajale. Näiteks suvel, kus nõudlus on kõrge või aastavahetused on kindlasti paljudel DJ-del kas osaliselt või lausa 2 korda kallimad. Nõudlus paneb paika hinna.

Mina kasutan täna enda DJ hinnapakkumise koostamisel alati sellist lihtsat valemit: DJ honorar + lisaaeg & paigalduse aeg + transport + ettevalmistusele kuluv aeg + tehnika rent.

Loodan, et antud postitus aitas nii hinnapärijaid kui ka pakkujaid!

Selle aasta kevadel otsustas Eesti Esitajate Liit, et võtab “pihtide vahele” nii palju Eestis tegutsevaid DJ-sid kui võimalik. Selleks hakati koostööd tegema politsei ja inkassofirmaga, et nõuda diskoritelt nii litsentsi kui ka maksmata jäänud litsentsitasusid ja trahve.

Üheks kunagiseks DJ litsentsi omanikuks olen ka mina. Tegin selle aastaid tagasi heas usus, et jälgin head autoriõiguste tava ja ei pea kartma võimuorganeid mistahes peol, kus ma muusika esitamisega tegelen.

Nüüd aga on teema taas kõvasti päevakorda tõusnud seoses mitmete DJ-de postkasti jõudnud Politsei- ja Piirivalveameti kirjaga. Mina veel kirja oma postkastist leidnud pole aga usun, et varsti leian.

DJ litsentsi mõte on lihtne – autorid saavad raha selle eest, et DJ nende muusikat kusagil peol mängib. Kahjuks on selle litsentsi kasutuskohad, kasutusvajadus kogu autoriõiguste teema paljudele mõistmatu ja ka kohati vastuvõetamatu. Näiteks miks peaks DJ omama litsentsi, kui ta mängib suletud erapeol, kus ka näiteks Spotify-st muusika mängimine on täiesti legaalne tegevus? Või miks peaks DJ maksma veel omakorda litsentsitasu, kui ööklubi või baar juba muusika avaliku esitamise eest autoritasusid maksab? Samuti maksavad autoritasusid ka kõik hästi korraldatud kontserdid, festivalid jne.

Taolisi litsentse on ka mujal riikides, näiteks Inglismaal, Belgias, Soomes jpt. Täna omavad seda litsentsi peamiselt raadiojaamades töötavad tuntud DJ-d, kelle litsentsi maksab kinni tema tööandja või tema ise. Vabakutselised diskorid, kelle töövaldkonnaks on peamiselt pulmad, firmapeod ja baarid, seda litsentsi eriti omada ei soovi.

Olles jälginud toimunud arenguid ja arusaamu antud teemal, tahaksin teha siinkohal mõned ettepanekud selle litsentsi populariseerimiseks ja laialdasemaks aktsepteerimiseks.

Tingimused selgeks

Tänased DJ litsentsi tingimused ja litsentsi vajadused on enamikele diskoritele ebaselged ja tunduvad ebaausad. Eesti Esitajate Liitu peavad paljud diskorid “maffia organisatsiooniks”, “muidusööjateks”, “kurjadeks inimesteks” jne. Peamiselt sellepärast, et ei saada lihtsalt aru, mis see on, miks seda vaja on ja mis saab litsentsi soetamiseks kulunud rahast. Paljudes riikides kutsutakse antud litsentsi täpsema nimega “Digital DJ License” ehk “Digitaalse DJ Litsents”. Nimetus ütlebki selgelt ära, et kui tegeled muusika esitamisega digitaalselt, pead seda omama, sest muusika võib dj kollektsiooni sattuda rippimise, kopeerimise ja allalaadimise teel.

DJ litsentsi maine

DJ litsentsi maine täna Eestis on väga halb. Enamik diskoreid sisuliselt vihkab seda ja sotsiaalmeedias erinevates Facebooki gruppides on aja jooksul kogunenud palju vihaseid arutelusid. Nii mõnegi vabakutselise diskori jaoks on 200-300 EUR niisama taskust välja käimine vastu kõiki tema põhimõtteid ja see teebki inimesed kurjaks.

Soovida jätab EEL-i turundus (õigemini seda pole), teavitamine ja suhtlus meie DJ-de kogukonnaga. Suhtlus toimub pigem ähvardavas stiilis ja nõudmisi esitades, mitte aga koostööd otsides ja diskoreid harides.

Kui teistel pole, ei taha ka mina

Kuna täna enamik diskoreid Eestis seda litsentsi ei oma, siis ei pea ka paljud seda endale vajalikuks soetada. Põhjuseks just asjaolu, et selle litsentsi omamine ei muuda kellegi tööd ega elu mitte üheski aspektis lihtsamaks ega paremaks. Üldise arvamuse järgi on tegu mõttetu lisakuluga.

Lisaks ka teadmine, et “kui teised ei tee, siis miks peaksin mina?”. Antud põhjusel lõpetasin ka mina DJ litsentsi omamise mõne aasta eest, sest suur osa lihtsalt vilistab selle peale, ei pea seda millekski ja selle mõju pole avalikkusele üldse teada.

Ettepanekud

Annan mõned ettepanekud, kuidas DJ litsentsi populaarsemaks teha ja kaotada konflikt DJ-de ja EEL-i vahel.

• EEL ja ka artistid peavad austama DJ-de tööd. Diskorid levitavad ja tutvustavad muusikat mida paljud inimesed pole enne kuulnud. DJ-d ongi olemuselt tihti loomingu levitajad ja trendide loojad.
• DJ litsentsitasu peaks olema väiksem. Ise arvan, et 100-eurone aastamaks ei tohiks enam nii paljusid DJ-sid ehmatada nagu praegune 200-300 eurone tasu. Võib-olla peaks selle tasu tegema üldse sõltuvaks selleks, kui palju ja millistel üritustel DJ mängib. 3 korda aastas esinev tehnot mängiv DJ ei peaks kindlasti nii palju maksma kui iganädalaselt ööklubis töötav “mainstream” DJ.
• Tuleks lõpetada ähvardamised ja suhelda sõbralikumalt. Meie kogukond on liiga väike, et siin kellegagi tülitseda. See viib asjad suuremasse sügavikku ja DJ-d litsentsides pigem eemale.
• Teha DJ litsentsist tõeliselt moodne ja ilus auasi. EEL võiks välja anda kasvõi ilusaid diplomeid ja kleepse, mida DJ-d saaks uhkelt oma aparatuuri peale kleepida ja sellega klientidele oma ausust ja professionaalset töösse suhtumist tõestada.

Olen ka kuulnud, et mõni diskor on kaevanud teise DJ peale, sest tal pole litsentsi. Selline suhtumine on täiesti vale ja tagurlik ja loodan, et sellist asja varsti siin enam ei kohta.

Mis edasi?

Kokkuvõtteks loodan, et leitakse konsensus diskorite kogukonna ja autoriõigusi esindavate organisatsioonide vahel. Iga autor väärib enda loomingu eest tasu. Samuti soovib ka iga artist, et tema muusikat võimalikult palju igal pool esitatakse ja tutvustatakse. Kõiki neid aspekte arvestades tuleks luua kõigile osapooltele vastuvõetavad tingimused ja tasud.

Juubelid ja sünnipäevad on ühed minu lemmikud. Seal saab alati palju positiivseid emotsioone ja energiat huvitavate inimestega kokku saamisest.

Oma kogemuste põhjal võin väita, et sünnipäev on üritus, kus üheks oodatud elemendiks on tants ja  kõigile meeldiv muusika. See oluline element ühendab inimesi, muusika loob meeleolu ning annab peole särtsu ja energiat. Sellega arvestan alati nii enda kui ka sõprade peo korraldamisel, aidates neid peamiselt DJ kui ka mõnikord õhtujuhi rollis olemisega.

Soovin jagada ideid, et Sinu ükskõik mis numbriga sünnipäev/juubel oleks meeldejääv ja tore.

Juubelipidu on olemuselt üsna tavaline pidu – kokku tulevad sünnipäevalapse sõbrad, kellega ta on oma elatud aastate jooksul tutvunud ja suhtlema jäänud (tavaline pole ta kindlasti peol osalejatele ja sünnipäevalapsele). Siinkohal peame meeles pidama, et sünnipäevapeo puhul on sõprade sotsiaalne struktuur peol üsna huvitav – see näeb välja nagu karikakra õis – keskel on sünnipäeva laps ja ümber lillelehed ehk tema sõbrad.

Külaliste taust on erinev ning kõik ei pruugi üksteist teada ega olla teineteisega kokku puutunud. Näiteks sünnipäevalapse kolleegid, pereliikmed ja lapsepõlvesõbrad, klassikaaslased koolist, kolleegid eri ettevõtetest ja tuttavad muudelt elualadelt.

Tänu juubelipeo või sünnipäevapeo omapärasele sotsiaalsele struktuurile ei tea kõik inimesed tervet seltskonda läbi ja lõhki ja seetõttu vajab pidu natuke läbimõtlemist ja rahvas teatud määral juhtimist.

Juubelipeol on alati hea läbi viia nn jäämurdmise mänge, mis aitavad erinevatel sotsiaalse “õie” lillelehtedel teineteisega tutvuda ja mugavalt tundma panna.  Üks levinumaid mänge on näiteks “sünnipäeva bingo”, kus siis bingo ruudustiku laadse küsimustikuga tuleb igal ühel terve seltskond läbi käia ja see ära täita. Nii puutub enamasti kokku igaühega terves seltskonnas ja inimesed muutuvad avatuvamaks, julgevad üksteisega viina võtta, tooste öelda, tantsida ja niisama lobiseda. Erinevaid mängude ideid saab näiteks siit.

Mängud võib ka ise läbi viia, näiteks sünnipäeva bingo saab vabalt tehtud ka õhtujuhita peo alguses. Aga mis saab pärast edasi? Kuidas sisustada kohale kutsutud rahva aeg, et kellelgi ei hakkaks igav? Mida teha näiteks külaliste lastega? Kuidas vältida rahva liiga varajast purju jäämist?

Selleks, et minu kui DJ töö tuleks võimalikult hästi välja, soovitan ma alati juubelitel läbi viia mänge ja leida võimalusel õhtuks ka õhtujuht.

Õhtujuhiga koos võiks läbi arutada terve õhtu kava alates külaliste saabumisest kuni tantsuni. Tüüpiliselt algavad juubelipeod kell 19.00 ja tantsuks kisub olenevalt rahvast kas siis kell 22.00 või mõnikord ka lausa 21.00 paiku. On ka läinud tantsuks alles kell 23.00 või alles 00.00 olenevalt rahva tujust ja joobeastmest jne.

Diskor sünnipäeval

Kuni öödiskoni on päris mitu tundi aega, mille võiks läbimõeldult ja huvitavalt sisustada, et külla saabunud sõbrad enda “tagumikku laiaks” ei istuks ja end  uniseks ei sööks ega vadistaks.

Hea tantsu-tralli eelduseks on alati käima tõmmatud ja end ühtselt ja mugavalt tundev rahvas.

Nii saab ka Sinu kui juubelipeo/sünnipäevalapse vaev kuhjaga tagasi teenitud meeldejääva ja sõpru ühendava peo näol, mis võiks tulevikus veelgi korduda sinu järgmise juubeli korral!

Kui otsid õhtujuhti, siis minu ühed isiklikud lemmikud, kelle läbi viidud üritused on hästi õnnestunud. Ausalt öeldes on väga raske öelda, kes on parim. Peate ise suhtlema ja tunnetama, kellega kõige parem klapp võiks olla 🙂

Õhtujuht Andres Karu (Andres on muhe ja sõbralik mees, loob elava ja särava meeleolu igal peol).
Peeter Taim & Retrodisko.ee (sobib eriti hästi vanemale publikule, venekeelsele publikule).
Andres Torm (viisakas sirge seljaga härra, kes loob peol ametliku ja ka samas piduliku õhkkonna).

Head juubeli planeerimist ja edukat peo-aastat!

Sigmar

Pulmapidu on üritus, mis peab olema hästi ja korralikult planeeritud. Kui seda postitust juhtusid lugema just sina, kes plaanib peagi abielluda, siis palun jätka lugemist, toon välja mõned kasulikud nipid ja mõttekohad.

Olen hetkel planeerimas selle suve pulmapidusid noorpaaridega. Enne iga pulma tahan ma alati silmast silma kohtuda ka noorpaariga ja rääkida, rahulikult, lihtsalt, selgelt ja põhjalikult läbi terve peo. Tavaliselt kulub mul selleks tund, aga mõnikord ka kaks tundi, või lausa kolm.

Nädal tagasi kohtusin Tallinnas ühe paariga. DJ pulma kutsuda oli välja pakkunud mees. Pruut ei olnud veel päris hästi aru saanud, milleks pulma DJ – tegemist oli tema meelest puhtalt kuluallikaga.

Esitasin seejärel talle järgnevad küsimused, mis muutsid pruudi meelt ja lisaks andsid ka peigmehele kinnitust, et ta oli oma pulmapeo planeerimises õige sammu teinud.

Muusika pulmas

1. Kes toob teie pulma helitehnika? Ärge siinkohal arvestage bändiga, kuna bändi ei pruugi teie pulmas üldse olla kui te seda ei tellinud või bänd tavaliselt lahkub peale pulmapeo ametlikku osa, koos oma tehnikaga. Lisaks ei tegele bänd pulmas ei millegi muu kui kindlalt oma muusikalise repertuaari esitamisega (kui neil just helimeest kaasas pole ja te neile lisa ei maksa helitehnika kohapeal hoidmiseks paariks lisatunniks).
2. Kust tuleb taustamuusika? Kes seda kontrollib/valvab? Kes valib taustamuusika? Kes teeb pleilistid? Vaevalt soovite enda pulmas kuulda raadiot koos reklaamidega või mõnda kitsa žanri muusikat kellegi isiklikust pleilistist.
3. Kes kontrollib mikrofone, helitaset, mängib “vahe-kõlle” ja ei lase tekkida piinlikel momentidel kui tekib programmi paus või ootamatu vaikus?
4. Mis saab edasi pärast südaööd, kui bänd pillid kokku paneb? Kas keegi hakkab telefonist oma Youtube/Spotify pleilisti mängima läbi kohaliku arvutikõlari või muusikakeskuse? Öödisko puudumine on olnud mitmete pulmapidude puudujääk, kus mina olen külalisena viibinud. Kuni leitakse lahendus, kuidas pidu jätkata, vajub  pidu tavaliselt selle ajaga laiali, üle poole rahvast läheb magama või koju.
5. Mõnikord on vaja liigutada kõlareid ja lasta taustamuusikat toimumispaiga eri ruumides ja eri aladel, erinevatel ürituse toimumise etappidel. Kes sellega taas tegeleb?

Lahendus

Vastus ja lahendus ülalpool välja toodud küsimustele on kutsuda oma pulma DJ. Kogenud pulma DJ ei tee ainult öödiskot, vaid dekoreerib sobiva ja asjakohase muusikaga terve ürituse ja valvab tervet helitehnilist poolt.

Muusikat vajab terve üritus, alates saabumisest peopaika kuni peo viimaste minutiteni.

Kogenud diskor planeerib terve ürituse muusikalise poole, konsulteerides nii pruutpaari kui ka võimalusel pulmaisaga. Nii saavad asjad paika sobitatud ja te ei pea enda elu ühel tähtsamal peol kordagi tegelema “tehnilise jamaga”, kiusama oma sõpru ja muretsema ja kahetsema mingite ärajäänud või tegemata muusikaliste elementide pärast.

Oled valiku ees, kas tellida DJ või bänd? Loe ka lähemalt siit.